"Täheraua saaga" lahkamisaruanded ja natuke muud juttu

 

Niisiis, praeguseks on minu viimane võsuke, nimega "Täheraua saaga" (olen kirjutanud sellest natuke SIIN) juba  jupimat aega  raamatupoodide riiulitel laiutanud ning inimeste kodusesse seigelnud ja seega aeg väikeseks kokkuvõtteks.

Esimese asjana tuleb tunnistada, et lühijtutustusest "Valrafn" lühiromaaniks kosunud "Täheraua saaga" on üllatavalt hästi vastu võetud. Seda kohe päris ausalt. Pidasin seda lootusetult nišikraamiks, milleni tuleb lugejaid kättpidi vedada ja seejärel nende pettumust väljendavas reaktsioonis omakorda pettuda. Fun fact on muidugi see, et täpsemalt seda nišši määratleda ei suuda ma siiani... 

Aga ei, hinded ja muljed siit ja sealt hoopis kinnitavad, et see saagade ja muinasjuttude pool piidlev ja neile autori poolt ette ja taha kummardusi tegev kirjatükk läheb inimestele korda ja peale küll ning seega võtan endale meelevaldse õiguse noppida siia mõned katked raamatule kirjutatud arvustustest.

Lisan, etteruttavalt ja rahustuseks, et noppisin välja ainult avalikest blogidest jms pärist arvustused. Kinniste gruppide postid ja omavahel öeldud kraam jääb puhtal sinna kuhu see kuulub, ehk siis kinnistesse gruppidesse ja omavahelisusesse.

Ent see pole veel kõik -  kuna Täheraua Tartu kirjanike maja esitlusel tehtud video läks 13-le reedele omaselt pekki, siis jagan hoopis mitteametlikul esitlusel tehtud videomaterjali, kus minu küsitlejaks on Kääramees ja kus tuleb natuke juttu nii saagadest, "Täheraua saagast" ja ka paar sõna minu edasistest plaanidest.


                         

Videosalvestus Ulmeklubi "Bolgraavia" ja Era-Kultuuriklubi "Moldaavia" koostöös toimunud "Täheraua saaga" mitteametliku esitluse intervjuust.

Kordamine on tarkuse ema, ehk siis sisututvustus:


Kaks venda ja kaks veripunaste ruunidega taprit...
Ja nende õde, Turmavalla sohinguöö hulluses sigitatud...
Ning nende ema, kes peab kesk sügistalvist metsa langetama otsuseid, mida ükski ema kunagi langetama ei peaks...
Kaks taprit, mis otsivad enda õiget omanikku ning ajavad tülli vennad ja õe...
Veritasu, ränkrasket saatust ja purunevaid veresidemeid täis põhjamaine fantaasiamaailm, mille niite tõmbavad isekeskis jumalded, kes pole inimestest paremad...



Lahkamine:


Loterii (kolm): "Autor on taas sepistanud loo, millega paneb küllap proovile õige mitme lugeja meelerahu." Goodreads (Seili): "Igatahes kes ei karda verd, intriige ja noh igat masti erootilisi stseenikesi siis andke tuld! Väga selline ma ütleks teistmoodi ja värskendav vahelugemine tavapärasele."

Reaktor (Elar Haljas): "Suhteliselt õhukesse raamatusse mahub nii omanäolist maailmaloomet, õdede-vendade vahelisi arveteklaarimisi kui ka hulgaliselt muid huvitavaid seiku."

Loterii (Väga väga naine): "Väga omamoodi raamat. Ma ei ole vähe lugenud, ausalt, ent ma ei mäleta, et midagi samasugust ette oleks tulnud." 

Tilda ja Tarkanid (Tilda): "Eraldi kiidaks kompositsiooni, see jäi Kalmsteni puhul silma juba „Kaarnalaulus“. Eesõna, proloog, epiloog ja järelsõna ja kõik täiesti omal kohal ja põhjendatud – igaüks seda juba ei oska. Loo ülesehitusega on vaeva nähtus, lineaarsus on lõhutud, loo erinevad osad on paigutatud nii, et liiga kiiresti ei selgu mitte midagi, koguaeg on põnev, põnev."

Goodreads (Lyyli Suuk): "Sujuvalt kulgev tekst, mis haaras algusest peale kaasa."

Goodreads (Jaagup Mahkra): "Lugesin kahe ja poole tunniga läbi. Igati suupärane amps, vanade saagade hõngu oli tõesti tunda. "

Bukahooliku märkmed: "Samas pean tunnustama maailma ja et autor on vaevunud uusi sõnu ja nimesid välja mõtlema."

Pärdikute Päevaraamat (Rents): "Läheksin suisa nii kaugele, et ütleksin, et struktuuriliselt on see minu jaoks kindlasti tema parim lugu, ülesehitus oli hästi paigas, nii et lugu jooksis äärmiselt sujuvalt.
"
Lugemisoovituste blog (Tiina Sulg): "Kui otsida lugemiseks midagi helget ja lõbusat, siis see ei ole see raamat. Aga kui lugemissooviks on midagi, mis urgitseb inimloomuse ja saatuste kallal ja seda hoogsalt, seikluslikult ja liigseid sõnu raiskamata, siis on see õige raamat."

Reaktor (Kalver Tamm): "Olen ka varasemalt Manfredi tekstidest kirjutades ära märkinud tunnet, et teda köidavad pigem ideed, miktte nende pikk ja põhjalik lahtikirjutamine. Maailm tema enda peas on suur ja lai ning paari täpselt sihitud lausega visandab ta selle maailma ka paberile."

Goodreads (Astra Schults):  "Kuna ma pole Skandinaavia saagasid lugenud, meenutas see teos mulle enim “Iidsete aegade lugusid”.

Tallinna keskraamatukogu blogi (Reet Ojasoo):  "Raamat on õhtuseks, pimedaks ja külmaks ajaks ülipõnev lugemine, pisut õudne ja müstiline. See sobib kõigile neile, keda köidavad põhjamaiste müütide ja legendide stiilis jutustused." 

Kirjanduslik päevaraamat (Oskar Helde): "Täheraua saaga" ei ole kindlasti kõigile Põhjala saagade, ulmekirjanduse või viikingite sõpradele. Sul peab olema päris kindel maitse ning verd ei tohi sa kohe üldse karta. Aga kui sa tunned, et see võiks olla midagi sinule, siis Langenutemaa valitsejanna, juba ootab sind, et sulle oma lugu rääkida."

Mööda Netti (Ingvar Sedman)  "Et juba esimestel lehekülgedel voolab verd ja purskub seemnevedelikku, tähendab, et vagatesmist ja lihasuretamist ei tasu siit raamatust otsida. Küll aga leiab siit saatusele julget vastuhakku ja pööraseid elutee käänakuid." 

Digital Nerdland (KJR): "Julgen soovitada lugejatele, kes Skandinaavia saagade stiiliga tuttavad on ja kellele seda tüüpi fantasy meeldib. Igatahes praeguse seisuga üks mu kahest Kalmsteni lemmiktekstist koos "Raske vihmaga", ehkki hoopis teistsugune lugu teistel teemadel."

Reaktor (Jüri Kallas) Tuleb vist autorit tunnustada, sügavalt kummardada jne, sest kui köide, mida nii pika hambaga kätte võtad ja siis paarikümne leheküljega oled jäädavalt konksu otsas… Isegi kui mõistus tõrgub, ütleb emotsioon: hea raamat on!

Goodreads (Tõnis Hallaste):"Ent loo tugevused on jätkuvalt need, mis panevad autorist mõtlema kui huvitavate juttude garantiist. Kui mõtlen Kalmsten, mõtlen: kvaliteet meie ulmes."



Lõpetuseks:


 - Et siis nii on lood ja minu siiras tänu kõigile, kes on vaevunud lugema või veel enam, oma mõtteid kirjasõnaks raiuma. Lisatänud lähevad hõumidele ja ansamblitele Falkenbach ja Otyg, kellede muusika saatel ma nii "Valrafni" kui "Täheraua saaga" paberisse raiusin. Tähh.


- Side lõpp, Kalmsten



Ülaoleva sisupildi autoriks Liis Roden ja aloleva esikaanepildi autoriks Meelis Krošetskin:


Bio:


"Täheraua saaga," Manfred Kalmsten 

Kirjastaja: Kirjastus Fantaasia (2022)

Sari: Orpheuse Raamatukogu

Toimetaja: Kati Metsaots

Toetas Eesti Kultuurkapital.

Manfred Kalmsteni "Kaarnalaulu" lahkamisaruanded

Üldiselt ja etteruttavalt

See ei ole raamatuarvustus. Samuti ei ole see raamatu sisu ümberjutustus. Lisaks ei ole see veel autori meenutus hetkedest "Kaarnalaulu" valmimisperioodist ja tagantjärele asjaõiendus teemal, et miks kõik (kõigi teiste süül) nii ei läinud nagu ma tahtsin. 
Muuseas, võtan hetkeks aja maha ja mainin, et tegelikult läks kõik nii nagu ma tahtsin ja olen siiani tulemusega väga-väga rahul, aga see hetkel selleks.
Igal juhul ei ole tegemist postitusega, mis sisaldaks minupoolset lahkamisaruannet. Ei-ei. Tegemist on küll lahkamisaruandega, aga lahkajateks on paljud teised.
Ehk siis -  siin on lingid ja mõned kontekstis täiesti väljarebitud lemmiklaused arvustustest, mis "Kaarnalaulule" kirjutet. 
Et siis selline postitus seekord.
Lisaks, kui hästi läheb, on siin varsti-varsti üks video, mis näitab mis toimus Elvas, Erakultuuriklubis "Moldaavia," sel õndsal hetkel, mil toimus "Kaarnalaulu" mitteametlik esitlus.
Ja ka see pole veel kõik!
"Kaarnalaulu" esimene osa, "Aekadioni pärand," on kuulatava kuuldemänguna "Tumedate tundide" saates, Aiky ja Priit Öövli suurepärases esituses. LINK viib kohale.
Et vat siis nii.
Aga alustagem....


                                 

"Kaarnalaulu" esitlus Tartu Kirjanike majas.
Intervjueerijaks Mairi Laurik

(Foto: Kilpkonna pildipang)

                                                                    
                                                       


ERR (Mart Pechter)

"... võib autorit kiita hästi tehtud ja teadlike valikute eest ning samuti kindlakäelise ja omanäolise stiili pärast. Fantaasiakirjandus annabki ju kirjutamiseks tegelikult palju rohkem valikuid, kui tihti laiemalt arvatakse. Juba seetõttu on üks selline sünge, julm ja autu fantaasia-lühiromaan kindlasti lähemalt uurimist väärt."


Loterii (Kolm)

"Kalmsten on üks kahest eesti ulmeautorist, kelle tegemisi ei saa tähelepanuta jätta; tema tipptekstid jäävad pikemaks ajaks kummitama..."


Ingvar Sedman

"Ah, et millest raamat räägib, ikka inimeseks olemisest ja mis sellega kaasas käib,  kui olukord võib väljuda kontrolli alt."


Sulepuru 

"Ma kiidaks Kaarnat, et eesti ulmekirjanikel on tavaliselt raskusi naistegelase kujutamisega, Kalmstenil puhul see nii ei ole. "


Pärdikute päevaraamat (Rents)

"Tegelased olid ka piisavalt mitmetahulised ja huvitavad, ei olnud kohe selge, kellele me siin (ja kas üldse) pöialt hoidma peaksime. "


Triinu Raamatublogi

"Aga mulle meeldis see maailm, mille autor loonud oli. Erinevad maailmad ja nende vahel liiklemine. See, et tsivilisatsiooni hävingu võib põhjustada üks väike valearvustus."


Goodreadsist (Astra Schults)

"Mis puutub teose ülesehitusse ehk peatükkide segipaiskamisse, siis minu meelest oli see nutikas lahendus. Liigne lineaarsus, nämmutamine ja lugeja muudmoodi tuhmiks pidamine käivad mulle vastukarva ja seda viga Kalmsten ei tee."


Reaktor (Elar Haljas)

"Autori üheks eeskujuks on antud raamatu puhul antiiktragöödiad, seega kõikides lugudes on tunda huku hõngu, nõretavat draamat ning hulka sassis peresidemeid. Rõhutatakse väga vaba seksuaalset käitumist ning tegelased peavad polügaamiat, armukeste pidamist ja muud sellist täiesti tavaliseks."


Lugemissoovituste blog (Mairi Laurik)

"Kolm üksteist toetavat ja põhjendavat lugu, millede kulgemine nüüdseks juba trükitud raamatu algusest raamatu lõppu järgib kenasti leina või muu negatiivse vapustuse läbimise joont. Esmalt on küsimused, emotsioonid ja süüdistused. Seejärel lisandub mõistmine ja mõtestamine ning alles nüüd, mil eelnevad on põhjalikult läbitunnetatud, saab tulla küsimus, mida edasi teha, kuidas edasi liikuda."


Loterii (Triinu Meres)

"Karm on see suur lugu samuti. Mitte ühtegi lihtsat vastust. Mitte mingit pai lugejale, et mhmh, nüüd on kõik Õige ning saab korda."


Ulmekirjanduse Baas (Andri Riid)

"Kaamera on paigutatud ebatraditsiooniselt. Fantaasiakirjanduses on eri arengutasemega "rassid" - alustagem kasvõi "Sõrmuste isandast" ja "Murtud mõõgast" - üpris tavalised, nii on ka selles raamatus eri maailmade asukatel olulisi erisusi. Aekadionlased, kel on südames kivike, mis neile kasulikke erivõimeid annab, peavad ka ise end eliidiks, kõigi teiste maailmade kodanikud on nende silmis alaväärsed, ehkki selle eliidi sees on veel oma seisuseklassid. Ühesõnaga, kui Kääbikus on kaamera Bilbo - elik väikese inimese, mitte mõne kõrgi haldjaprintsi silmades, siis siin on lugu vastupidi."


Reaktor (Kalver Tamm)

"Lugeja käekõrval talutamine ei ole Kalmsteni stiil. Küll lugeja mõtleb ise vajaliku butafooria juurde. Vastavalt sellele, kas ja kuidas sa kirjapandut tõlgendada oskad, suudad, tahad. Aga see ei ole enam Kalmsteni mure.  Võtke, lugege ja avastage oma Aekadion."


Tilda ja tarakanid

"Ühesõnaga, siit siis ka ainuke tõsine etteheide autorile - lühike oli see lugu, kuigi ruumi ja ainest ju oli. Küllaga!"


Lüüli Suuk (Goodreads) 

Teks ise on sujuvalt kirjutatud ja keeleliselt vaheldusrikas. Mulle meeldis seda lugeda."


Raamaturiiulike (Reelika Raimet)


"Usun, et see lugu on kindlasti avastamist väärt."




Lisaks leiab üht-teist ka FB Lugemise väljakutse grupist. 



Nii, esialgu kõik. Kasutan veel võimalust tänada kõiki, kes on võtnud vaevaks seda arvustada ja kes on selle ilmumisele kaasa aidanud. Spetsiaaselt tänan ma Eva Lutsu ja Kati Metsaotsa tekstitoimetuse, Jailet kannatuse, Meelis Krošetskinit esikaane ja Liisa Berezkinit illustratsioonide eest. Tähh!

P.S. Lisaks raamatupoodidele saab "Kaarnalaulu" (Ja ka "Rasket vihma") otsetellida Kirjastus Fantaasia kodulehelt. :)


 - Kalmsten, side lõpp.
 

Pildike "Kaarnalulu" mitteametlikult esitluselt Erakultuuriklubis "Moldaavia"
(Foto tegi Kalver Tamm)