Kui "Kaarnalaulu" ja "Täheraua saaga" puhult tegin ma ka nn. lahkamisaruanded, kus tsiteerisin arvustajaid, siis Göteka puhul ma seda enam ei teinud. Miks?
Alustame algusest. Götekast pidi saama minu The Esinduskogu. Raudnael Eesti ulmelukku. Käega katsutav tõestus, et Eestis kirjutatakse väga heal tasemel ja mitmekülgset fantasy-t, mida oleks võimalik ka välismaailmale häbita esitada. Oh, seda autoripimedust.
Klappisin seda pikalt paika ja valisin välja lood, mille kohta minu hinnangul kellelgi midagi kobisemist ei oleks tohtinud olla ja... Okei, piisab vaid kui öelda, et minu silmis kolmest kogumiku tipploost - "Vari Albatrosssosel", "Tugevaim on armastus" ja "Götterdämmerung" - on viimased kaks siin-seal ikka päris maatasa tambitud.
Tagantjärel tarkusena ebaõnnestusin ma selle kogumiku puhul ka koondpealkirjaga. Poleks osanud arvatagi, et suurele osale potentsiaalsetest lugejatest on see sõna tundmatu ja ei seostu millegagi.
Suured plaanid, aga ootamatult nõrk tulemus. Juhtub.
Et jah, kui "Raske vihm," "Kaarnalaul" ja eriti "Täheraua saaga" on ikka üldiselt positiivselt vastu võetud, siis Göteka puhul kaldub seier pigem sinna negatiivse-alasse.
Aga, et lõpetada positiivse noodiga, siis tänan KÕIKI arvustajaid ja kinnitan, et väga hästi on ka öeldud:
Elar Haljas: "Seekord on raamat vähemalt minu silmis küll täiega kümnesse: ühtegi kehva või igavat lugu selles ei olegi – mõni jutt küll särab eredamalt kui teine, kuid enamik pakkus väga häid emotsioone ja elamusi."
Tilda Word: "Kõike on seinast seina, ropendamist, meeleheidet, väsimust, armastust ja õrnusi, õilsust ja vaprust, ja muidugi kehavedelike, kõiki koos ja igat ühte eraldi. St, polegi nagu midagi, mida Kalmsten ehedalt kirjeldada ei suudaks."
Karl Martin Sinijärv: "Nii mõnigi lugu võiks rõõmsasti konkureerida ka muudel novellivõistlustel, ja edukalt."
- Kalmsten, side lõpp
No comments:
Post a Comment