Kirjandusosakond: Täheraua saaga

                                   
"Kalmstenil on õnnestunud väga hästi jäljendada viikingisaagade igavust"

- Raul Sulbi,  Õlleministeeriumis, aastal 2022

Ehk siis...


Nii, raske südamega annan teada, et minult on taas midagi ilmumas. Ehk siis järgnev on häbitu promo ja ma palun seda just sellisena võtta.
Raamatu ilmutajaks on kirjastus Fantaasia, sarjaks on Raul Sulbi kureeritud "Orpheuse raamatukogu," ülaloleva esikaanepildi tegi Meelis Krošetskin ja illustratsioonid (allpool kompana) tegi seekord Liis Roden. 
Ilmuma peaks see veel sel aastal nii et ... varuge veel natuke kannatust.



Jaagup Mahkra: "Minu arust pole mõtet üritada kirjutada uut "Sõrmuste isandat."
Kalmsten: "Ma üritangi kirjutada paremat "Murtud mõõka." 

- Dialoogikatke Õlleministeeriumi eest, 2022


Misasi siis...


Nime "Täheraua saaga" kandva kurja ja põhjamaise lühiromaani näol on siis tegemist minu aupakliku kummardusega põhjala saagadele, müütidele ja muinasjuttudele. Olen nimetatute, eriti esimeste, suur austaja olnud maast madalast ja õnneks on mul ka väga hea sõber, kes seda vaimustust jagab. Jah, Kääramees, jutt käib sinust.
Igal juhul tuligi mul kuskil 2021 aasta lõpul idee kirjutada midagi peamiselt mulle ja juba mainitud isikule.
Et lihtsalt, selline, peamiselt siseringile mõeldud ja saagasid jäljendavas stiilis mõeldud lugu, mille tulemusel sündis siinolevast veid enam kui kaks korda lühem lühijutustus „Valrafn“.
Juhtus aga see, et lugu hakkas mulle tohutult meeldima ja ma leidsin, et see oleks väärt laiemat auditoorimit, kui lihtsalt mina või minu siseringi inimesed ning kuna testlugejate tagasiside oli ka ootamatult positiivne, siis leidsin, et OK, ma mudin seda pisut. Et toon sisse rohkem enda käekirja, paar kõrvaltegelasliini ja kirjutan seda üldse pisut n-ö. ilukirjanduslikumaks.

Aga teame ju kõik, mis juhtub kui lumepall veerema lükata. Jep, teame. Ja nii läkski, et „Valrafn“ muutus rohkem kui kaks korda pikemaks „Täheraua saagaks.“
Endiselt jäin truuks oma katsetele saagasid jäljendada, endiselt jäi lugu ise laias laastus samaks, aga... See ei ole enam sama. Midagi sündis ja midagi hävis muutmise käigus ja seega ei ole „Täheraua saaga“ all enam tegemist ainult kahele inimesele mõeldud looga, ega ka mitte siseringile mõeldud looga, vaid ehkki tegemist on siiski nišškirjanduse niššiga, on selles pretensioonikust, et olla enamat.
Vat nii...


 -Kalmsten, side lõpp.

Lõpetuseks muusikat ka.