Jana Vagner "Vongozero"
Varrak 2016
Alustuseks paari sõnaga sisust. Surmav gripiviirus laastab maad ning peategelaskond võtab ette ca 800 km teekonna läbi pea inimtühjaks jäänud ja kaosesse langenund Venemaa, kusagil Soome piiri ääres asuva Vongi järve äärde. Teel kohatakse ja kohtutakse....blablabla.... Eks aimab juba igaüks isegi, et sekelduste ja seiklusteta see teekond ei kulge.
Üldiselt oli tegemist äärmiselt hästi kirjutatud lugemisega ja sisule heidaks ette vaid seda, et niipea kui tegelased seisid vastamisi mingi ületamatu probleemiga, saabus lahendus äkitsi justkui selgest taevast. Just täpselt. Liiga tihti ei otsustanud tegelaste saatust nende endi leidlikkus, vaid hoopis pime ja taevast sadanud õnn. Mitte, et ma kade oleks, ei, aga mingil hetkel hakkas lihtsalt natuke vastu.
Näitena, et vaevalt jõuab kütuseprobleem tõsisemalt päevakorda kerkida, kui juba pea täispaagiga veoauto otsa komistatakse jnejne.
Kui aga see pisiasi kõrvale jätta, siis oli igati põnev lugemine. Ei mäletagi enam. et millal end viimati poolvägisi üleval hoidsin ja lehekülg lehekülje järel raamatut neelasin.
Nii et kui kellegi südames on soe koht apokalüptikale, siis "Vongozero" näol on tegemist soovitusliku kirjavaraga.
P.S. Raamatul on ka järg, "Живые люди", aga selle ilmumist maakeelde ma ilmselt jäängi ootama.
Mujal:
Loterii
Ulmekirjanduse Baas
Goodreads
No comments:
Post a Comment