Kirjandusosakond: "Täheaeg 18: Ortoni isevärki avantüür"

"Täheaeg 18: Ortoni isevärki avantüür"
Fantaasia, 2019
Koostaja: Eva Luts



Üldjoontes päris hea number. Võiks isegi öelda, et tugevam kui eelmise ja üleeelmise jutuvõistluse kogumikud, ehkki ka selles esines paar lugu mis mind täiesti külmaks jätsid. Üheks neist siis võidulugu ( No pole Jekimovit minu teetassis) ja "Esimene port", mis tundus olevat kirjutatud minust paarkümmend aastat noorematele ja oli üldse kuidagi....tuttavlik-igavlik. Võiduloo puhul ma vähemalt sain aru, et miks see võitis ja mis selle loo (mind külmaks jätnud) tugevused olid. "Esimese pordi" headus aga jäi mul tabamata. Aga olgu, oli siis oli. Muutis kogumikku vähemalt mitmekülgsemaks.

Isiklik Top-3 koos paari saatesõnaga:

1. Kell Rajasalu "Käilakuju" - Minu arust võiks see vabalt Stalkeri saada ja üldse ühe (minu poolt loetud) pareima Eesti ulmejutu tiitlit kanda, kui sel ainult natuke rohkem liha luudel oleks. Potentsiaali oli, aga suht... "kondine" kogu see värk.

2. Jaagup Mahkra "Riisirahvas" - Õnnitlen, kindel teine koht ka minu poolt. Meisterlikult kirja pandud ja ka väga hea lugu, mille lugesin ühe ropsuga läbi bussisõidu lugemisvaenulikes tingimustes ning mida isegi tobedavõitu paaritumisstseen (Samas, miks ka mitte?!) rikkuda ei suutnud.

3. Kadri Umbleja "Siis, kui nad tulid..." - Mulle üldse ei meeldi lause "ulmet oli vähe", kuna see on oma mõttelt idiootne. Lugu kas on ulme või ei ole ja tegelikult võiks iga loo kasvõi igasugu ulmeliste nipsasjakeste lisamisega.... kümme korda pikemaks, aga mitte ulmelisemaks kirjutada. Lihtsalt pikemaks, mitte ulmeparemaks. Imho.
Aga, nagu ikka, erand kinnitab reeglit ning kui selles loos oleks seda va mõttelendu (näiteks kasvõi liht-meditsiinialast) natuke rohkem olnud, siis oleksin nõus selle kohavõrra kõrgemale paigutama.


Ulmekirjanduse Baas
Goodreads