Alustuseks
.... ehk annan teada, et mu uus ja minu tavapärases mõõtkavas ikka ülilühilugu avaldus siis tuliuues Reaktoris ja loomulikult täiesti tasuta ja igasuguse reklaamivabana lugemiseks nagu kogu ülejäänud ajakirigi. Lugeda saab seda lugu siis SIIT.
Loost ...
...ehk järgnevat teksti võtta, kui autori ees- või muidusõna.
Tunnistan ausalt, et minu algne idee oli kirjutada üks n-ö. põhjala western, ehk segu 19 sajandi Eestist ja siin askeldavatest karmidest jumalatest ning muudest ringi paterdavatest monströössustest. Aga juhtus nagu ikka, ehk siis tahtsin parimat, aga hälbisin nagu alati ning juba üsna alguses muteerus lugu mu peas nii põhjalikult, et kella üheksa ajal õhtul lihtsakoelise northsternina alanud tekst oli kella viieks hommikul muutunud milleksksi hoopis paremaks ja sügavamaks.
Probleem, mille ma mõni päev hiljem tuvastasin seisneski selles, et lugu oli nii-öelda nii sügav, et ma ise ei suutnud enam täpselt aru saada, et mida ja fakki ning kas üldse, eks ole. Niisiis, esimese asjana kaotasin sügavuse ja asendasin sisuga. Siis struktueerisin ümber, andsin lonkavale loogikale kargu, mudisin veel siit ja sealt ning sidusin meelevaldselt kokku seotud seosed päris seosteks ning jäin ja olen tulemusega sigarahul.
Ja nagu mulle kombeks, ei oska ma tulemust muud moodi žanriliselt liigitada, kui paigutada see järjekordselt nordic-fantasy nimelisse paljuütlevasse kastikesse. Aga olgu, see selleks, ehk - loetagu Reaktorist ja Reaktorit!
Plaan ...
...et lugu sai küll äge ja puha, aga paraku kohtusin ma ühe oma testlugejaga, kes teatas mulle tere asemel ja hilinenud tagasisidestusena kohe ning resoluutselt, et: "See liin seal ei tööta! Pole usutav!"
Kliinilise hälvikuna kohmasin vastuseks midagi stiilis, et "Noh-jah, aga paremini vist ei saagi, sest põhjused." ja lisasin lõppu: " ... aga ma ei välista, et ma selle pikemaks kirjutan."
Ja kui õlled joodud, siis astusin ma kodu poole ning juba Reaktori postkasti suunas teele saadetud lugu hakkas mu peas uuesti elama. Eellugu muutus värvikamaks, kesklugu väändus ja määndus teistsuguseks ja tekkis ka uus lõpp ja veel ühtteist ning kogu mu puhkus läks põhimõtteliselt lamatisteohtu trotsides klavituuri klõbistamise alla.
Selle tulemusena on siis valmimisjärgus julmalt põhjala mütoloogiaga mängiv ja omavahel kisklevate mütoloogiliste peletistega täidetud lühitromaan.
Ei, see ei ole see sama lugu pikemalt välja kirjutatuna, ehkki suuremaid ja väiksemaid kokkulangevusi on, vaid ikkagi midagi uut ja ilmub see siis mingil kujul kunagi ja kusagil.
Varia
Ülaoleva pildikese valmimiseks piitsutas Metsavana oma uut suurt sõpra, MidJourneyt, aga kuna MidJourney on veel suti tuutu, siis pidi korraks sekkuma veel Eero Viljandist, kes Sleipnirile puuduolevad jalad külge kleepis. Tänud ja õlled teile.
Alumise pildi autor on samuti MidJourney, kes arvas, et laua taga istuv kaabuga mees ja laual lebav revolver peaks pildil välja nägema kuidagi niimoodi.
Ja kuna üks testlugeja ütles, et mu loo fiil on sama, mis alloleval videol ning ma ise seda seetõttu terve loo viimistlemise aja non-stopina kuulasin, siis jagan ka seda.
- Kalmsten, side lõpp.
No comments:
Post a Comment