Manfred Kalmsteni "Kaarnalaulu" lahkamisaruanded

Üldiselt ja etteruttavalt

See ei ole raamatuarvustus. Samuti ei ole see raamatu sisu ümberjutustus. Lisaks ei ole see veel autori meenutus hetkedest "Kaarnalaulu" valmimisperioodist ja tagantjärele asjaõiendus teemal, et miks kõik (kõigi teiste süül) nii ei läinud nagu ma tahtsin. 
Muuseas, võtan hetkeks aja maha ja mainin, et tegelikult läks kõik nii nagu ma tahtsin ja olen siiani tulemusega väga-väga rahul, aga see hetkel selleks.
Igal juhul ei ole tegemist postitusega, mis sisaldaks minupoolset lahkamisaruannet. Ei-ei. Tegemist on küll lahkamisaruandega, aga lahkajateks on paljud teised.
Ehk siis -  siin on lingid ja mõned kontekstis täiesti väljarebitud lemmiklaused arvustustest, mis "Kaarnalaulule" kirjutet. 
Et siis selline postitus seekord.
Lisaks, kui hästi läheb, on siin varsti-varsti üks video, mis näitab mis toimus Elvas, Erakultuuriklubis "Moldaavia," sel õndsal hetkel, mil toimus "Kaarnalaulu" mitteametlik esitlus.
Ja ka see pole veel kõik!
"Kaarnalaulu" esimene osa, "Aekadioni pärand," on kuulatava kuuldemänguna "Tumedate tundide" saates, Aiky ja Priit Öövli suurepärases esituses. LINK viib kohale.
Et vat siis nii.
Aga alustagem....


                                 

"Kaarnalaulu" esitlus Tartu Kirjanike majas.
Intervjueerijaks Mairi Laurik

(Foto: Kilpkonna pildipang)

                                                                    
                                                       


ERR (Mart Pechter)

"... võib autorit kiita hästi tehtud ja teadlike valikute eest ning samuti kindlakäelise ja omanäolise stiili pärast. Fantaasiakirjandus annabki ju kirjutamiseks tegelikult palju rohkem valikuid, kui tihti laiemalt arvatakse. Juba seetõttu on üks selline sünge, julm ja autu fantaasia-lühiromaan kindlasti lähemalt uurimist väärt."


Loterii (Kolm)

"Kalmsten on üks kahest eesti ulmeautorist, kelle tegemisi ei saa tähelepanuta jätta; tema tipptekstid jäävad pikemaks ajaks kummitama..."


Ingvar Sedman

"Ah, et millest raamat räägib, ikka inimeseks olemisest ja mis sellega kaasas käib,  kui olukord võib väljuda kontrolli alt."


Sulepuru 

"Ma kiidaks Kaarnat, et eesti ulmekirjanikel on tavaliselt raskusi naistegelase kujutamisega, Kalmstenil puhul see nii ei ole. "


Pärdikute päevaraamat (Rents)

"Tegelased olid ka piisavalt mitmetahulised ja huvitavad, ei olnud kohe selge, kellele me siin (ja kas üldse) pöialt hoidma peaksime. "


Triinu Raamatublogi

"Aga mulle meeldis see maailm, mille autor loonud oli. Erinevad maailmad ja nende vahel liiklemine. See, et tsivilisatsiooni hävingu võib põhjustada üks väike valearvustus."


Goodreadsist (Astra Schults)

"Mis puutub teose ülesehitusse ehk peatükkide segipaiskamisse, siis minu meelest oli see nutikas lahendus. Liigne lineaarsus, nämmutamine ja lugeja muudmoodi tuhmiks pidamine käivad mulle vastukarva ja seda viga Kalmsten ei tee."


Reaktor (Elar Haljas)

"Autori üheks eeskujuks on antud raamatu puhul antiiktragöödiad, seega kõikides lugudes on tunda huku hõngu, nõretavat draamat ning hulka sassis peresidemeid. Rõhutatakse väga vaba seksuaalset käitumist ning tegelased peavad polügaamiat, armukeste pidamist ja muud sellist täiesti tavaliseks."


Lugemissoovituste blog (Mairi Laurik)

"Kolm üksteist toetavat ja põhjendavat lugu, millede kulgemine nüüdseks juba trükitud raamatu algusest raamatu lõppu järgib kenasti leina või muu negatiivse vapustuse läbimise joont. Esmalt on küsimused, emotsioonid ja süüdistused. Seejärel lisandub mõistmine ja mõtestamine ning alles nüüd, mil eelnevad on põhjalikult läbitunnetatud, saab tulla küsimus, mida edasi teha, kuidas edasi liikuda."


Loterii (Triinu Meres)

"Karm on see suur lugu samuti. Mitte ühtegi lihtsat vastust. Mitte mingit pai lugejale, et mhmh, nüüd on kõik Õige ning saab korda."


Ulmekirjanduse Baas (Andri Riid)

"Kaamera on paigutatud ebatraditsiooniselt. Fantaasiakirjanduses on eri arengutasemega "rassid" - alustagem kasvõi "Sõrmuste isandast" ja "Murtud mõõgast" - üpris tavalised, nii on ka selles raamatus eri maailmade asukatel olulisi erisusi. Aekadionlased, kel on südames kivike, mis neile kasulikke erivõimeid annab, peavad ka ise end eliidiks, kõigi teiste maailmade kodanikud on nende silmis alaväärsed, ehkki selle eliidi sees on veel oma seisuseklassid. Ühesõnaga, kui Kääbikus on kaamera Bilbo - elik väikese inimese, mitte mõne kõrgi haldjaprintsi silmades, siis siin on lugu vastupidi."


Reaktor (Kalver Tamm)

"Lugeja käekõrval talutamine ei ole Kalmsteni stiil. Küll lugeja mõtleb ise vajaliku butafooria juurde. Vastavalt sellele, kas ja kuidas sa kirjapandut tõlgendada oskad, suudad, tahad. Aga see ei ole enam Kalmsteni mure.  Võtke, lugege ja avastage oma Aekadion."


Tilda ja tarakanid

"Ühesõnaga, siit siis ka ainuke tõsine etteheide autorile - lühike oli see lugu, kuigi ruumi ja ainest ju oli. Küllaga!"


Lüüli Suuk (Goodreads) 

Teks ise on sujuvalt kirjutatud ja keeleliselt vaheldusrikas. Mulle meeldis seda lugeda."


Raamaturiiulike (Reelika Raimet)


"Usun, et see lugu on kindlasti avastamist väärt."




Lisaks leiab üht-teist ka FB Lugemise väljakutse grupist. 



Nii, esialgu kõik. Kasutan veel võimalust tänada kõiki, kes on võtnud vaevaks seda arvustada ja kes on selle ilmumisele kaasa aidanud. Spetsiaaselt tänan ma Eva Lutsu ja Kati Metsaotsa tekstitoimetuse, Jailet kannatuse, Meelis Krošetskinit esikaane ja Liisa Berezkinit illustratsioonide eest. Tähh!

P.S. Lisaks raamatupoodidele saab "Kaarnalaulu" (Ja ka "Rasket vihma") otsetellida Kirjastus Fantaasia kodulehelt. :)


 - Kalmsten, side lõpp.
 

Pildike "Kaarnalulu" mitteametlikult esitluselt Erakultuuriklubis "Moldaavia"
(Foto tegi Kalver Tamm)