Esiteks...
Pressin ma seda teksti endast välja kahel põhjusel.
Esimene neist on see, et mainitud jutuvõistluse kogumik on kuidagi radari alt läbi lennanud. Goodreadsi revjööde arv on nutune ja ega mujalgi väga palju kajastust pole olnud.
Ja teiseks, kuna mu enda viimane ilukirjanduslik lapsuke on praegu õigekirjastaja käes, siis on mul seisakuhetk ja seonduv vajadus oma kirjaaur kuhugi suunata, nii et ma luban, et ma väga asjalikuks end ei pinguta. Lihtsalt kriban.
Nimetagem seda imeilusast ilmast tingitud sõgemeelsushooks. Vat nii.
Aga, nüüd asjast....
1. Juhtumised pahura jumala baaris ( Häli Kivisild)
No ei, ei mõista ma žüriid. Polnud ju teab mis pärlike ja kas tõesti tähendab see seda, et järgnevad lood, mida ma hetkel veel lugenud pole, on tõega nii kehvad.
Loodan, et mitte.
Millest siis lugu ... Ehhh, on jumalate maailm ja jumalate ülikool, kus need galaktikate loomist õpivad ja on baar kus müüakse serblonne, padajänne ja huijonne. Ja noh, seal selgub ühte-teist, aga kahjuks üsna ebahuvitavalt. Ma ei ole selle koolkonna esindaja, kes ütleb, et igas loos peab korrkaksi mingi äksõn käima, aga .... Midagi võiks ju ikkagi olla.
Praegusel kujul oli suht tüütu lugemine, mille algusest pidin end suht läbi purema. Selline mitte just eriti huvitav mittemiski.
Eriti käis mulle närvidele see tervameelne sõnaloome, mille parimad esindajad olid juba ülalmainitud serblonnid ja hõkkid ja kurat teab mis veel.
H: 5/10
2. Moskva hääl ( Joel Jans, Laura Loolaid)
Lugu, mis alguses haaras mõnuga endasse, ent mida edasi seda rohkem ma sest välja libisesin. Ei, see lugu on hea kama, aga kui maailma loomine otsa sai, siis muutus asi tunduvalt vähem huvitavaks, püsides samas siiski igasuguste probleemideta vee peal.
Maailm on tõega ägeee! Selline pseudovariant Nõukogude Eestist. Peaks sisust ka rääkima, aga mitte ei viitsi. Võtame parem järgmise loo.
H :8/10
3. Raha ei tunne maailmavaaadet (Rait Piir)
Ka hea lugu. Mitte küll jumalate jook, aga siiski tugev lugu, kus tegelaste jahmerdamist oli algusest peale ikkagi huvitav jälgida.
Stoori siis selles, kuidas mitte just väga roosiliselt kujutatud tuleviku Tallinnas üritatakse medikamentide laadungit pihta panna ja kui rohkem- ja vähemperse sellega minnakse.
H: 7/10
4. Q-ketas (Karri Tiigisoon)
Täitsa toreda idee, aimatava lõpupüandi ja samas tohutult igava kulgemisega lugu. Mõttes, et autor ei suutnud mind panna hoolima ega huvituma tegelastest ja selllega see lugu vajus - mitte just kõige ilusamasse kohta.
Keskkonna huvitavamalt kujutamine oleks loo suurelt paremaks muutnud, aga ... jah. Ausalt, tühjusest ja üheülbalisusest on pagana raske huvitavalt kirjutada.
H: 5/10
5. Ood inimlikkusele seitmes vaatuses (Marek Liinev)
Viienda vaatuse alguseks tundsin, et hommik on käes ja maailmalõpp ei saa enam kaugel olla. Tänapäeval võib üldse juhtuda, et magad maailmalõpu maha, kui inimlikkusele oode loed.
Millest lugu - pole aimugi. Mingi soust, mis kohati muutus suisa talumatuks sõnaokseks ja pooleli see jäigi.
Not my cup of tea.
H: X/10
6. Dr. Hartley orjad (Jaagup Mahkra)
Minu jaoks selle kogumiku parim ja vaieldamatu lipulaev ja seda kasvõi sellepärast, et esimest korda suutis Mahkra panna mind tegelastest huvituma. Et ma tõesti mõtlesin, et neil võiks lõpus hästi minna ja võib-olla lähebki. Lõpp jääb lahtiseks, ehkki minu hinnagul on see siiski negatiivse tulemi poole räigelt kaldu.
Aga see selleks. Hea lugu oli. Rohkem selliseid, paluks.
H: 9/10
7. Teist teed (Elo-Mall Toomet)
Midagi seal ju oli ja potentsiaali oli rohkemaks, et paratamatult ei saa ma mööda hiilida tahtmisest tsiteerida ühte moodsat klassikut ja öelda: "Boring as shit."
Vabandan vulgarismide eest, aga nii oli.
Edit: Editeerin kuna minu muidu nii kalgis südames jäi kripeldama üks "pisiasi". Nimelt tunnen, et tegin autorile "natuke" liiga ja lisan, et tegelikult oli lugu MIDA jutustati huvitav, aga seee KUIDAS seda tehti oli paraku jah... igav.
Selline halli värvi kirjeldus ja ma ei väidagi, et halli värvi ei saa hästi kirjeldada, vaid seda, et seekord sellega hakkama ei saadud. Kahjuks, sest nagu ütlesin - lugu ise oli ju rohkem kui hea.
H: 4/10
8. Terminal Borealis (Meelis Kraft)
Lühike ja ulmeline krimilugu, mille peamine voorus on see, et see on peale krimi olemise ka ulmeline ja lühike. Ma pole suurem asi krimi austaja, ausalt.
Aga jah, kokkuvõtlikult öeldes, et mitte halb, pigem huvitav ja ladusalt kirjutatud, aga suremat lugemisnaudingut ka ei pakkunud, kuna lõppes ära enam-vähem hetk peale seda, kui huvitavaks läks.
Ahjaa- koer! Koera eest võiks lisapunkti anda, aga olen tigeloom ja ei anna.
Lugu räägib sellest kuidas kosmoses toimub mõrv ja et seda minnakse uurima ning uuritaksegi välja. Vat sihke lugu.
H: 6/10
9. Läbi musta kivi (Jaagup Mahkra, Joel Jans)
Oli koos Terminal Borealisega see lugu, mis lati kõikuma ajas, ent siiski ülehüppe sooritas. Selline iseensest tore rähklemine läbi ebatervislikuks sõditud maalapi, aga....
Suti igav oli see palveränd läbi varemete ja anomaaliate ning lõpp pani muigama, halvas mõttes.
H: 6/10
10. Noa teritamine (Tõnis Hallaste)
See on üks sellistest pisikestest lugudest, et mis toimub väikese inimese elus, kui tema tee viib kokku mingi maagilise asjandusega. Antud juhul võlunoaga, mille teravus näitab inimese meelepuhtust või vaimutugevust vms. Tundub huvitav? Sutike ikka.
Tegelikult ei ole. Suht nüri tuimlemine külmade duššide, lapse nutu ja kurat enam mäletab, et mis protseduuridega. Maagiline realism, oleks veel märksõnaks.
H: 4/10
11. Maha müüdud hinged (Mia Lisette Tamme)
Kogumiku viimane lugu siis teemal, et mis juhtub kui nõiaraamatutega ettevaatamatult ümber käia ja tuleb tunnistada, et potentsiaaliga kraam. Mainin, et seda teksti lugedes katsusin arvestada, et autor on 17 aastane. Sain vist hakkama, kuna hea lõppmulje jäi.
Inglisepärased nimed tekitasid hämmingut. Ma ei ole see, kes ütleb, et igal pool peavad Jussid ja Ürmod olema, aga ... Väljamõeldu maailma britipäraseid nimesid paigutada näib mulle ikkagi igate tobeda mõttena. Nagu väga tobeda mõttena.
Aga lugu oli hea, ehkki vigisemisruumi on kõvasti, aga mis peamine - ootan tulevikus paremaid. Tundub, et neid tuleb. Loodame vähemalt, sest jaanipäeva külmad ja muu selline.
H: 7/10
Lõpetuseks.
Kui hindeid analüüsida, siis polegi kõige hullem. Keskmine hinne 5,55. Kui äärmiselt ilusa esikaane tõttu veel ümardada, siis on ju tervelt 6/10.
Aga, tuleb paraku tunnistada eriti head maiku sellest lugemisest ka pähe ei jäänud ning tean küll, ise jäin 14-ks ja nüüd elan end esikümne peal välja ja vbla elangi. So what, minu blogi, minu muusika, minu reeglid, nii et see selleks ...
Lisan veel siia lõppu oma pingerea.
1. Dr. Hartley orjad
2. Moskva hääl
3. Raha ei tunne maailmavaadet
4. Maha müüdud hinged
- Need ülemised neli on need lood, mis ületasid mõttelise lati, ehkki "Maha müüdud hinged" ajas lati tugevalt kõikuma.
4. Terminal Borealis
5. Läbi musta kivi
6. Juhtumised pahura jumala baaris
7. Q-ketas
- Need neli läksid koos latiga.
9. Teist teed
10. Noa teritamine
11. Ood inimlikkusele seitsmes vaatuses
- Ja need kolm kütsid minu seatud lati alt puhtalt läbi. Kahjuks.
No comments:
Post a Comment