Alustuseks, ehk tekst enne asja:
Lühiromaani "Miljard aastat enne maailmalõppu" lugesin esmakordselt kuskil 10-12 aastasena ning toonasest lugemiskorrast mäletan vaid, et elamus jäi suht kesiseks.
Huvitavam osa piirdus mu jaoks köögilaudsusega ning kuna kakeldi vähe, täis ei oksendanud end keegi ning pöörane sündmustejada paistis jäävat argiolmelise irrealismi piiridesse, siis oli peamiselt diagonaalis loetud lehtede tulemuseks ainult seletamatu tung kirjutada vähemalt 600 leheküljeline tellisromaan, mis pajataks kõige nüridamast, mõistetamatumast ning sündmustevaesemast kontaktist maapealse ja -välise tsivilisatsiooni vahel.
Kõikide teadvusevariatsioonide õnneks jäi see tellis pooleli enne poolele distantsile jõudmist, aga minu isiklikuks vedamiseks jäi kuskile mu hingesoppi kriipima, et kunagi... kunagi väga hiljem... võiks sellele raamatupoolikule uuesti küüned külge ajada.
Õnneks.
Sai see tehtud.
Nüüd, rohkem kui 20 aastat hiljem, oli lugedes raske raamatut käest panna.
Magamisaeg lükkus kuhugi määratlematust hilisemasse aega ning parasjagu käimasoleva kolimisprotsessi peamehhanism kriuksus liivateradest ummistatuna kusagil tähelepanuvööndi ääremail.
Olgu, asjast.
"Miljard aastat..." viib meid ärevasse olukorda, kus rühmajagu teadlasi avastab, et neist igaühe märkimisväärseim ning kui mitte just pärga, siis vähemalt loorberipeenart tõotanud inpsiratsioonisäde on paigutanud nad tervele mõistusele mõistetavatest piiriidest väljapoole.
Inimesi hakkab kaduma, inimesi hakkab ilmuma. Kentsakaid või lausa ähvardavasisulisi telegramme sajab kui oavarrest ning nii, kuidas olukorra analüüsiks kogutud alkoholikogus suureneb ja väheneb, saab ka enamusele saatuse tahtest kokkusattunutele selgeks, et isegi kui pole tegu just välismaiste jõudude õelavõitu tembutustega, siis tähtedetaguste tulnukate käpp on kindlalt mängus...võimalik, et ka midagi hoopis muud.
Lõpetuseks võibki öelda, et paarikümne aastase viivitusega või mitte, aga minu jaoks lendab "Miljard aastat..." ulmekirjanduse kullafondi, kus paiknevad juba ees nii samade kaante vahel ilmunud "Väljasõit rohelusse," kui ka enamus Strugatskite sulest ilmunud raamatutest.
"Miljard Aastat Enne Maailmalõppu"
Ulmekirjanduse Baas
Goodreads
Strugatskite teemal olen kribanud veel: "Hääbuv Linn"
(Конкурс на лучший рисунок. 2012)
No comments:
Post a Comment