Lugu sellest kuidas filmiblogija Priidust sai filmiblogija Isa Pjotr.

Kuna ma arvan, et see tuli mul täitsa hästi välja, siis kopin selle pisikese ja õpetliku lastejutu seia ka.

No kord öisel tunnil, umbes natuke või siis rohkem aastat tagasi, istus tulevane Isa Pjotr hamburgeriputka juures ja ei aimanud midagi. No ok, ta aimas halba kui nägi endale lähenemas meeldivalt napsust vennasrahva esindajate seltskonda, aga selleni ma oleks naguinii kohe jõudnud.
Igastahes, täbar olukord eksole - ööpimedus, valge, mittemidagivarjav putkasein ja kamp joogiseid mitte-väga-noormehi, paari kena neiuga seltskonnas. Prügikasti taha peitumine polnud ka võimalik, kuna prügikast oli - loodetavasti - ajutiselt puudu ning pealegi poleks tulevasele Isa Pjotrile olnud sobilik oma võimalike koguduseliikmete eest nii armetusse kohta varjuda.
Kujutame nüüd endale ette, et kahte isikkooseisu lahutanud meetrid on läbitud ning viimaseid hetki Priiduna elav Isa Pjotr on suurest peksutihirmust oma sõrmeküüntega üks-null teinud ning ma arvan, et ei ole ka mõtet peatuda üsna ühepoolsel dialoogil , mille sisuks või kokkuvõtteks oli "Sa oled vales kohas, ehk siis seal, kus sa ei peaks olema, kui sa peksa ei tahaks saada, aga kuna sa oled, siis sa arvatavasti tahad peksa saada või kui sa ka ei taha, siis sa ikkagi saad".
Ühesõnaga, rusikad on õhus, surmahirmus Priit võbiseb oma oletatavalt viimaseid võbinaid kuid - järsku hakkab Priidu musta mantlit ning kohevat valget habet nähes ühte esto-moskoviiti kahtlus purema ja ta esitab küsimuse, et " Ega sa mingi kirikutegelane pole?"
No mida keegi sellises olukorras teinud oleks - tutvustanud ennast "prokljatõi estonjets Priidu" või "Vene õigeusukiriku ülla teenri, Isa Pjotrina ?"

Lõpetuseks võib veel mainida, et koos kolakaga jäi Isa Pjotril saamata ka kanep, mida noormehed seal putka man kimuma hakkasid, sest Pühale Isale pole ju selline asi sobilik, aga ma usun, et see on väike kaotus.

(Lugu on taotluslikult ilukirjanduslikku laadi, mitte dokumentalistika ning seega jäi sada protsenti tõtt tegelikkusest välja väänamata.)